A. Le Coq

Siidri A-B-C

siider2Lahjadest alkohoolsetest jookidest on järjest populaarsust kogumas siider. Poelettidel on joogivalik väga suur ning ostuotsuse langetamine sedavõrd raskem. Et siidrit tundma õppida ning oma lemmikmaitse või mark tuvastada, on teie ees siidri A-B-C:

a) Mis on siider?

b) Kuidas seda valmistatakse?

c) Millist tüüpi siidreid on olemas?

 

Siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud (kontsentreeritud) õuna- või pirnimahla täielikul või osalisel kääritamisel. Piiratud koguses võib siidrile lisada ka pirnimahla, vett ja suhkrutooteid. Kusjuures pirnimahlast valmistatud siidrit nimetatakse seaduse järgi perry’ks.

 

Siidri kihisev tekstuur on saadud teisese kääritamise või mahlale süsihappegaasi lisamise teel. Alkoholisisaldus siidris on 1,2–8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Alkoholisisalduse tõstmine destilleeritud alkoholiga (näiteks piiritusega) on siidri tegemisel keelatud.

 

Õunasiidrit eelistavad rohkem n-ö klassikalise (hapuka) maitse pooldajad, pirnisiidrit magusalembelised inimesed. Peale kahe eelnimetatud sordi valmistatakse veel sõstra-, greibi-, sidruni-, virsiku- maasika-, jõhvika- ning isegi leedripuumarja maitsega siidrit.

 

Klassikalist (õuna)siidrit teevad kogu maailma väiketootjad siiani sajanditevanuse retsepti järgi: küpsed, ülevalminud, mahlased siidriõunad purustatakse, saadud segul lastakse 1-3 päeva soojas seista. Seejärel segu pressitakse ja kurnatakse ning kääritatakse õhukindlalt suletud nõus.

Erinevate maitsevarjundite saamiseks segatakse siidri tööstuslikul tootmisel omavahel erinevate õunasortide mahlu.

 

Siidrite klassifikatsioone on palju, neid võib liigitada maitse, valmistamismeetodi jpt tunnuste alusel. Populaarseim jaotus tuleneb siidris sisalduvast suhkrukogusest. Kuivad siidrid sisaldavad suhkrut 15 g/l või rohkem, sellesse klassifikatisooni kuulub enamik õunasiidreid. Poolmagusates siidrites jääb suhkrusisaldus peamiselt 25 g/l ja 60 g/l vahele.  Magusates siidrites on suhkrut rohkem kui 60 g/l . Et mahlale lisatav suhkur muundub kääritamise käigus alkoholiks, tuleb mahlale lisatavale suhkrukogusele pöörata erilist tähelepanu.

 

Peale suhkrusisalduse võib siidreid jaotada veel valmistamisviisi alusel. Sellise jaotuse järgi jagunevad siidrid traditsioonilise liini ja n-ö uue põlvkonna siidriteks.

 

Traditsiooniline liin

 

Traditsioonilise (ingl. k. real cider, prants. k. cidre fermier) siidri valmistamiseks kasutatakse kolmandikku magusaid, kolmandikku magushapusid ja kolmandikku hapusid õunu. Klassikalist siidrit ei pastöriseerita ning sinna ei lisata vett, suhkrut, maitseaineid, etanooli ega süsihappegaasi. Pärast käärimist laagerdub klassikaline siider spetsiaalsetes tammevaatides või terastankides.

 

Selle kõige tulemusena on lõpptoodang värske, naturaalselt õunalõhnaline, hapukas ning lahja alkoholisisaldusega siider.

 

Klassikaline siider on eriti populaarne Inglismaal, Prantsusmaal ning Hispaanias. Prantsuse siidrit turustatakse alati vahuveinipudelis, šampanjakorgiga suletuna. Enamjaolt on naturaalsed siidrid aga n-ö tundlikud, mis tähendab, et nende koostis ei pea vastu pikale teekonnale. Seetõttu on neid võimalik tarbida peamiselt nende tootmispiirkonnas.

 

 

 Uue põlvkonna siidrid

 

Enamik tänapäeva naturaalseid siidreid on pastöriseeritud või  filtreeritud (ehk n-ö selged joogid). Vahuveinile sarnanev kihisev tekstuur ja maitse saadakse süsihappegaasi lisamisega enne joogi pudeldamist.

 

Kuna tugevalt hapu naturaalne kuiv siider võib maitsmismeelele tunduda veidi äärmuslik, lisatakse uue põlvkonna siidritele ka mahlakontsentraati, siirupit, lõhna- ja maitseaineid.

 

Allikad: Riigiteataja; Gersti Korstov „Õige siider on pidulik vahujook“ (Äripäev 25. oktoober 2002); „Siider pärineb Prantsusmaalt“ Õhtuleht (28. aprill 2000); Urmas Kokassaar (1963-2013), Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor; Toidutare

6. juuni 2013

Vaata lisaks

Siidrite valikusse lisandus eksootine siider Fizz Paradise

A. Le Coq´i juhi Tarmo Noobi sõnul tõotab algav suvi siidriturul tulla tarbija jaoks vaheldusrikas tänu laiale ja mitmekülgsele tootevalikule. Loe edasi →

© 2011 A. Le Coq
Tartus:
Laulupeo pst 15, 50050 Tartu
Tel. 744 9711
Tallinnas:
Ruunaoja 2, 11415 Tallinn
Tel. 614 1521