A. Le Coq

Killuke siidri ajalugu

siiderÜlestähendusi kääritatud õunamahla joovastava toime kohta on leitud juba nii egiptuse kui ka sumeri antiikkultuuridest.

Arvatavasti on siidri nimetus sama iidse päritoluga kui jook ise. Tänapäevase siidri vasteks peetakse heebreakeelset sõna shekar või kreekakeelset terminit sikera, mis mõlemad tähendavad tõlkes alkohoolset jooki. Alles pärast antiikaega tulid kõnepruuki ladinakeelne cicera, millest tuleneb ka prantsuspärane cidre ning hispaaniakeelne sidra.

 

Ajalooliselt on siidrit peale janu kustutamise kasutatud näiteks maksevahendina. Kuna aastasadu tagasi kaasnes tavalise vee joomisega sageli haigestumisrisk, maksti näiteks Vana-Rooma leegionäridele osa palka siidris. Siidris leiduvad happed ja alkohol takistasid haigust tekitavate  mikroobide arengut kehas. Siidri ravitoimeid on täheldatud veelgi. Parkainerikas siider sobis nimelt hästi kõhuhädade leevendamiseks, siidris sisalduv alkohol aitas puhastada haavu.

 

Inglismaal oli veel paar sajandit tagasi kombeks maksta talusulastele osa palka siidris. Tavaline kogus oli ligikaudu poolteist liitrit päevas, pühade puhul või kuumal suvepäeval võis tasu kerkida kolme liitrini. Inglismaal kasutati siidrit ka rituaalsetes kombetalitustes, näiteks ristimisvee aseainena.

 

Euroopasse jõudis siider tänu Rooma leegionäridele, kes viisid nii siidri tooraine kui ka õunamahla kääritamise kombe vallutusretke käigus Inglismaale. Viinamarjakasvatuseks sobimatu, kuid õunapuude jaoks ideaalse kliimaga Inglismaal oli siidri võidukäik kiire. Inglismaalt levis siider edasi Põhja-Prantsusmaale.

 

Esimesed siidrivalmistajad pidid leppima hapude ja mõrkjate metsõuntega, sest tänapäevaseid kultuursorte veel ei eksisteerinud. Tänapäeval kasutatakse õunasiidri valmistamiseks spetsiaalseid siidriõunasorte.

 

Allikas: Urmas Kokassaar (1963 – 2013), endine Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor 

6. juuni 2013

Vaata lisaks

A. Le Coq plaanib uue kokteilisarjaga jõuliselt eksporti kasvatada

A. Le Coq alustab klaaspudelis kokteilisarja tootmist. Esialgu jõuab turule neli populaarset rahvusvahelist maitset – mojito, cosmopolitan, pina colada ning cuba libre. Uue sarjaga plaanib ettevõte suurendada eksporti nii Põhjamaadesse kui Kesk- ja Lõuna-Euroopasse. Kokteilisarja kolm maitset tuleb müügile ka Eestis. Loe edasi →

© 2011 A. Le Coq
Tartus:
Laulupeo pst 15, 50050 Tartu
Tel. 744 9711
Tallinnas:
Ruunaoja 2, 11415 Tallinn
Tel. 614 1521